Satoshi Kanazawa - Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle - Alternativmedizin

Satoshi Kanazawa study. Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle - Alternativmedizin - Alternative medicine. Medicina Alternativa Italiana - Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle en France - Alternativmedizin im Deutschland - Alternative medicine in Europe

Monday, January 25, 2010

Alternativa medicino

Alternativa medicino
Alternativa medicino, estas nomo por terapioj kaj kuracmetodoj, kiuj ne estas konsiderataj efikaj laŭ la medicina scienco (alopatio), ĉar mankus sciencaj atestoj pri ilia efektiveco. Sekve, tiu inkluzivas de tradiciaj kuracmetodoj, ĝis novaj neortodoksaj medicinaj metodoj, pro tio, ne estas difina lineo por iu terapio esti rigardata kiel alternativa aŭ ne. Ekzemple, en Brazilo, homeopatio estas laŭleĝe ortodoksa terapio, lerninda en medicinaj fakultatoj, samekiel akupunkturo en Ĉinio, sed en multaj aliaj landoj, homeopatio kaj akupunturoj estas rigardataj kiel parto de alternativa medicino. Tiu fakto devenas de historiaj kialoj, dum preskaŭ 300 jaroj, ekzemple, portugala registaro ne permesis al koloniaj brazilanoj studi tradician medicinon, por ne konkuri al portugalaj kuracistoj, sekve, brazilanoj devis lerni homeopation en Francio en 18-a jarcento, kaj, daŭre dum 19-a jarcento, nur riĉaj homoj povis lerni medicinon en Brazilo, la malriĉuloj daŭre lernis homeopation, do ĝi iĝis la medicino de malriĉuloj.

Multaj de tiuj kuracmetodoj baziĝus sur neraciaj penssistemoj kaj magia mondpercepto. Iiuj metodoj estas aplikataj kontrau ĉiuj eblaj malsanoj. Religiaj kaj spiritaj aspektoj ludas gravan rolon en multaj el ili, kaj en la kuracado kaj en la prijuĝo de la rezulto.

En plej parto de tiuj terapioj, natureco, tuteco kaj ekvilibro estas alte taksataj. Ĝenerale alternativaj kuracistoj tendencus malmulte interesiĝi pri sciencaj esploroj, kvankam ili ripetadas senĉese sciencajn rezultojn kiuj utilas kiel 'pruvilojn' por iliaj terapioj. Ekzistas ne malmulte da fantaziaj kaj dubemaj terapioj. Tiel ekzemple la antropozofia medicino kiu konsilas masaĝi kun timianoleo pacienton kun grava kronika bronkito kaj evitas antibakterian terapion aŭ la ozonterapio, kiu infuzas puran oksigenon estus danĝeraj praktikoj. Ankaŭ plantaj kuraciloj ne automate estas pli sekuraj, ĉar tiuj ĉi kuraciloj kutime eskapas bonan kontrolon, ĉar neregistraj kaj ne sub kontrolo de la punleĝaro.

Labels:




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Friday, January 22, 2010

Alternativna medicina

Alternativna medicina
Alternativna medicina je termin koji se koristi od druge polovine dvadesetog stoljeća za skupinu terapijskih postupaka koji zbog zastarjelosti (i zbog toga odbačenosti), nedostatka dokaza o djelotvornosti, ili čak štetnosti, nisu dio medicine.

Te postupke najčešće vrše osobe koje nisu prošle znanstveno utemeljeni i državno verificirani oblik medicinskog obrazovanja - medicinske fakultete ili medicinske škole, te zbog toga spadaju u kategoriju nadriliječnika.


Alternativna medicina - vidi još i
    * Alergija - alternativne terapije
    * Homeopatija
    * Iridologija
    * Tradicionalna medicina

Labels: ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Thursday, January 21, 2010

Medicina alternativa

Medicina alternativa - Definiciones
El National Center for Complementary and Alternative Medicine (NCCAM) estadounidense define la medicina complementaria y alternativa como «un conjunto diverso de sistemas, prácticas y productos médicos y de atención de la salud que no se considera actualmente parte de la medicina convencional». Una distinción que el NCCAM hace es que la medicina complementaria se usa conjuntamente con la medicina convencional mientras la medicina alternativa se usa en lugar de la medicina convencional. El NCCAM también define la medicina integrativa como la combinación de «terapias médicas formales y terapias de la medicina complementaria y alternativa para las cuales existen datos científicos de alta calidad sobre su seguridad y eficacia».

«Es importante advertir que la medicina integrativa no es sinónimo de la medicina complementaria y alternativa. Tiene un significado y misión mucho más amplios al exigir la restauración del foco de la medicina en la salud y la curación y enfatizar la importancia de la relación entre el paciente y el médico.» (Snyderman, Weil 2002)

Edzard Ernst escribió en el Medical Journal of Australia que «cerca de la mitad de la población de los países desarrollados usa medicina complementaria y alternativa» (Ernst 2003). Una encuesta (Barnes et al 2004) publicada en mayo de 2004 por el NCCAM estadounidense concluía que en 2002 el 36% de los estadounidenses había usado algún tipo de «terapia alternativa» en los 12 meses anteriores, un término que incluía yoga, meditación, tratamientos herbales y la dieta Atkins. Si la oración era considerada como terapia alternativa, entonces la cifra subía hasta el 62,1%. Otro estudio de Astin et al (1998) sugiere una cifra parecida del 40%. Una encuesta telefónica británica hecha por la BBC entre 1.209 adultos en 1998 mostraba que cerca del 20% de los adultos británicos había usado la medicina alternativa en los 12 meses anteriores (Ernst & White 1999).

El uso de la medicina alternativa parece ir en aumento. Eisenburg et al llevaron a cabo un estudio en 1998 que mostró que el uso de la medicina alternativa había subido desde el 33,8% en 1990 hasta el 42,1% en 1997. En el Reino Unido, un informe de 2000 ordenado por la Cámara de los Lores sugería que «los datos de los que se dispone parecen apoyar la idea de que el uso de la medicina complementaria y alternativa en el Reino Unido es alto y está en aumento»


Medicina alternativa - Véase también

- Aromaterapia
- Osteopatía
- Hidroterapia / Spa
- Helioterapia
- Shiatsu
- Reiki
- Iridología
- Ayurveda
- Cromoterapia
- Musicoterapia
- Flores de Bach
- Orinoterapia
- Medicina natural
- Medicina complementaria y alternativa
- Curandero
- Acupuntura
- Electroacupuntura
- Auriculoterapia
- Fitoterapia
- Reflexoterapia

Labels: ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Alternativmedizin: Komplementärmedizin, Alternative Heilmethoden, Sanfte Medizin, Ganzheitliche Medizin

Alternativmedizin
Weitestgehend synonym, jedoch mit unterschiedlicher Konnotation, werden folgende Begriffe verwendet: Komplementärmedizin, Alternative Heilmethoden, neue Untersuchungs- und Behandlungsmethoden, Sanfte Medizin und Ganzheitliche Medizin. Mit negativer Konnotation wird der Begriff Paramedizin verwendet.

In der internationalen Diskussion scheint sich der Begriff „Komplementärmedizin“ durchzusetzen. Er nimmt zudem die Beobachtung auf, dass solche Behandlungsmethoden von den Patienten ergänzend zu konventionellen Therapien oder zur Behandlung eines Teils der Krankheiten an Stelle der konventionellen Therapien in Anspruch genommen werden.

Alternativmedizin - Einteilung
Die Vielzahl der Verfahren kann grob unterteilt werden in:

- Homöopathie (auch Schüssler-Salze)
- Akupunktur
- Bach-Blütentherapie
- Ernährungstheorien und Diäten
- Verfahren, die eine allgemeine Steigerung der Funktion des Immunsystems bewirken sollen
- Verfahren, die den Zellstoffwechsel positiv beeinflussen sollen
- Bioenergetische Verfahren
- Einzelmittel

Eine Definition der Weltgesundheitsorganisation lautet: Die Begriffe Alternativmedizin / Komplementärmedizin umfassen ein breites Spektrum von Heilmethoden, die nicht Teil der Tradition des jeweiligen Landes sind und nicht in das dominante Gesundheitssystem integriert sind.[

Labels: , , , , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Tuesday, January 19, 2010

Jooga, Hatha-jooga - Alternatiivmeditsiin

Jooga
Jooga (yoga ike või side) on india traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks.

Seda taotletakse kastiomase (vt India kastisüsteem) rituaali ja kohuse (dharma) järgse tegutsemisega (karma), andumusliku usuga jumalasse (bhakti) ja teadmisega (džnjaana).


Hatha-jooga
Keha ja psüühika toimimise korrastamiseka on arendatud harjutuste süsteem hatha-jooga, mille sugemeid on nüüdisajal püütud rakendada ravikehakultuuris ja meditsiinis, kuid sellena on esitatud ka palju vulganiseeringuid.

Labels: , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Refleksoloogia, Loodusravi - Alternatiivmeditsiin

Refleksoloogia
Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on akupunktuurile sarnanev alternatiivmeditsiini praktika, kus jalatalla, peopesa või kõrvalesta teatud punkte survega mõjutades püütakse parandada patsiendi tervist ja enesetunnet. Toimemehhanismi ühtne seletus puudub. Üldiselt väidavad refleksoloogid, et jalatallal on närvilõpmed, mis on mingil viisil vastavuses ja seoses keha erinevate organite, organisüsteemide ja tsoonidega. Seose iseloomu kohta puudub seletus. Mitmed refleksoloogid väidavad, et nad "taskaalustavad keha energiaid või avavad energiakanaleid, et käivituks selle iseparanemismehhanismid" vms. Refleksoloogia toimet on väga vähe teaduslikult uuritud. Seda on nimetatud ka pseudoteaduseks.

Loodusravi
Loodusravi vahendeid kasutatakse võimalikult naturaalsel kujul, muutes nende omadustes vaid hädapäraseid näitajaid (ravimtaimed kuivatatakse, puhastatakse, töödeldakse termiliselt) nii, et need ei kaotaks seejuures märgatavalt oma põhilisi raviomadusi. Muud loodussaadused (kivid, sool, liiv jms) läbivad samuti minimaalse töötluse alates kogumisest kuni tarbijale üleandmiseni.

Ka on loodusravis olulisel kohal organismi füsioloogiline mõjutamine välispidiselt näiteks erinevate füüsiliste harjutuste või protseduuride abil, mida viib läbi kas patsient ise või mida aitab läbi viia keegi teine. Ka nendel puhkudel puudub reeglina abivahendil toksiline toime.

Loodusravi printsiibiks on see, et lähtutakse organismi puhastamise vajadusest, väljutamaks organismist toksilisi jääke, ilma uusi toksilise toimega komponente lisamata.

Loodusravist on välja kasvanud ka homöopaatia.

Traditsiooniline meditsiin aktsepteerib loodusravi põhimõtteid valikuliselt, st tõestuspõhiselt. Loodusravi põhimõtted, mis apelleerivad patsiendi psühholoogilistele faktoritele, ei loeta tõenduspõhiseks ning seetõttu ka neid enamasti ei aktsepteerita. Sageli ei taheta aktsepteerida loodusravi põhimõtteid ka seetõttu, et loodusravi poolt saavutatav efekt on pikemat aega nõudev ning suuremas sõltuvuses patsiendi füsioloogilistest eripäradest.

Loodusravi tuntumad alaliigid:
- taimeravi
- toitumisravi ehk toitumisteraapia (dieet, mahlapaast, veepaast)
- akupunktuur
- kinesioloogia (Pilatese harjutused, Tai Chi jms)
- massaaž
- meditatsioon jms
- homöopaatia (tinglikult, sest homöopaatilised ravimid on juba teataval määral töödeldud)

Labels: , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Homöopaatia, Reiki, Shiatsu - Alternatiivmeditsiin

Homöopaatia
Homöopaatia on alternatiivmeditsiini haru, mis põhineb põhimõttel, et "sarnane ravib sarnast" (ladina k similia similibus curentur). Homöopaatia teaduslikuks alusepanijaks on 19. sajandi algul elanud Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann (1755–1843).

Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatiud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis "talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni". Hahnemann soovitas enamikku ravimeid lahjenduses 30C, mis tähendab, et valmistatakse lahus, mis sisaldab 1 tilga ravitinktuuri ja 99 tilka lahustit, siis võetakse 1 tilk seda lahust ja 99 tilka lahustit ja korratakse protseduuri 30 korda. Tulemuseks on lahus vahekorras 1:1060. Iga korra vahel raputatakse lahust 100 korda eesmärgiga raviainet aktiveerida ehk potentseerida. Patsiendile väljastatakse homöopaatiline ravim tavaliselt väikeste suhkrupillide kujul.

Homöopaatilises ravis kasutatakse vähemalt kahte käsiraamatut - Materia Medicae kirjeldab raviaineid ja nende põhjustatavaid sümptomeid. Homöopaatiline repertoorium kirjeldab võimalikke haigustunnuseid ja nende raviks kasutatavaid aineid. Arst, kuulates ära patsiendi, määrab raviks aine, mis mõjutab võimalikult parandavalt kogu inimloomust, e. inimese kolme eksisteerimise tasandit: vaimset, emotsionaalset ning ka füüsilist. Kasutusel on üle 3000 erineva aine - sh ravimtaimed, loomsed produktid, mineraalid jm - millest u 300 on Materia Medicae tüüpi käsiraamatutes põhjalikult kirjeldatud.

Homöopaatia toimimise kontrollimiseks on läbi viidud tuhandeid uuringuid. Kriitikud (e arendajad) nimetavad homöopaatiat pseudoteaduseks ja pettuseks, mille väited on vastuolus füüsika ja keemia tuntud seadustega. Sellegipoolest arvatakse maailmas olevat u 550 000 praktiseerivat homöopaati, kõige rohkem Euroopas ja Indias (300 000). Teadmist, et sarnane ravib sarnast, on olemas paljude rahvaste pärismeditsiinis, kus kasutatakse inimsuhtlemist.


Reiki
Reiki on jaapanlase Mikao Usui poolt 20. sajandi algul välja töötatud vaimne tehnika, mis selle praktiseerijate väitel aitab parandada inimese vaimset ja füüsilist seisundit nn energia(te)ga manipuleerimise abil käte pealepanemise teel. Sõna reiki tuleneb kahe hiinakeelse sõna jaapanikeelsest hääldusest: rei tähendab vaimu ja ki energiat või väge. Usui kinnitusel oli ta ravivõime saanud Kurama mäel mediteerides. Mõned jüngrid on väitnud, et ta taasavastas reiki vanu sanskritikeelseid tekste uurides.

Reikist on kujunenud erinevaid koolkondi, kes pakuvad mõnevõrra erinevaid seletusi sellele, kuidas energia abil ravimine toimib. Üldiselt usutakse, et kosmiline energia siseneb mõne tšakra kaudu ravija kehasse ning väljub sealt tema peopesade kaudu abivajajasse, kusjuures tegu on nn intelligentse energiaga, mis ise teab, kuidas ravitavat on vaja mõjutada. Levinud on ka seisukoht, et reiki abil ravimiseks tuleb teatud pühitsusprotsessi kaudu saavutada reiki meistri tase.

Mõnede alternatiivmeditsiini väljaannete andmetel on reiki avaldanud uuringute käigus patsientidele lõõgastavat, rahustavat, valuvaigistavat ja vererõhku alandavat mõju. Teaduslikku metoodikat kasutavates meditsiinilistes uuringutes ei ole reiki efektiivsus võrreldes platseebomenetlusega kinnitust leidnud.

Shiatsu
Shiatsu on Idamaade Teraapia vorm, mis on välja arenenud 5000 aasta vanustest traditsioonilistest ravikunstidest. Tänapäeval tuntud teraapiavorm on välja arenenud järk-järgult nii Lääne- kui Idamaa mõjutuste all. Shiatsu tuleb sõnadest SHI, mis tähendab sõrme; ja ATSU, mis tähendab vajutama, surve. Seega on tehnikat võimalik defineerida juba tähenduse kaudu: sõrmedega surve avaldamine erinevatele kehaosadele. Shiatsus stimuleeritakse massaaži teel kehas ringlevat energiat, mis voolab meridiaanides. Surve rakendamine ergutab kehamahlade normaalset ringlust ja kõikide organite tööd. Shiatsu kasutab surve ja abi-venitamise tehnikate kombinatsioone, mõned neist on tuntud ka teistes teraapiates nagu massaaž, füsioteraapia, akupunktuur/nõelravi, osteopaatia, lümfi drenaaž, DO-in ja teised. Ravi käsitleb lümfide ringlust ja voolu; vabastab kehas mürkaineid ja sügaval lihastes asuvaid pingeid; stimuleerib hormoon- ja immuunsüsteemi; mõjub autonoomsele närvisüsteemile, võimaldades samal ajal ravi saajal sügavalt lõdvestuda ja saada kontakti enda keha ravijõuga.

Shiatsu on pärit Hiinast vähemalt 2000 aastat tagasi, mil tekkisid kõige varasemad seletused sellele, mis võis põhjustada tervisehäireid; ja abinõud ja ravimid, mis muutusid dieediks või lausa eluviisiks. Ka oli soovitatud kasutada massaaži ja nõelravi. Kuigi nõelravi, massaaž ja taimne meditsiin on arenenud üsna külg külje kõrval, et mõjuda laias valikus haigustele, mis tekkinud on. Iidset Hiina traditsioonilist massaaži tunti kui „anma“ ja see leidis kiiresti oma tee Jaapanisse, et seal kohaneda ja omaks võetud saada. Jaapanlased hakkasid samuti seda massaaži „anma“ kutsuma. Teraapia vorm, mis tänapäeval on tuntud kui SHIATSU, on arenenud aja jooksul ANMA-st, ja seda nii Ida kui Lääne mõju all. Amma (jaapani keeles anma) on kasutusel olnud sajandite jooksul, et tegeleda tavaliste tervisehäirete, valude ja vaevadega kui ka tõsisemate haiguste raviga. Uued mõjutused traditsioonilisest Idamaade meditsiinist ja Lääne teaduse areng on muutnud shiatsu selliseks, nagu me seda tänapäeval teame. Läänemaades on palju erinevaid shiatsu stiile: palja-jalu-shiatsu, makrobiootiline shiatsu, Namikoshi stiil, Ohashiatsu, Shiatsu-Do ja Zen shiatsu. Need kõik stiilid on toimivad ja kehtivad, ning efektiivsed teraapiad, mis kasutavad shiatsu aluseks olevaid põhimõtteid, ainult erineva rõhuasetusega erinevatele tehnikatele ja filosoofiale. Jaapanis on registreeritud üle 87,000 shiatsu terapeudi. Ainuüksi see fakt peaks kõrgelt demonstreerima shiatsu efektiivsust haiguste ravimisel ja ennetamisel. Alles üsna hiljuti on shiatsu saamas rohkem tunnustust ja populaarsust, kuna rohkem inimesi on hakanud shiatsu vastu huvi tundma ning saanud tunda selle ravi mõju ja kasutegureid. Kuigi Idamaades ja Läänemaades on erinevad seisukohad tervise ja elu suhtes, võivad need kaks teineteist täiendada. Idamaa uskumus on, et primaarne energiavoog jookseb üle terve keha mööda kindlaid kanaleid, mida tuntakse meridiaanide nimetuse all. Usutakse ka seda, et see energia eksisteerib universumis ja kõik elusorganismid on sellest energiast sama palju sõltuvad kui oma igapäevasest toidust. See energia on tuntud kolme sarnase nime all: ki Jaapanis, chi Hiinas ja prana Indias. Nagu nõelravis, on ka meridiaanidel oma kindlad surve-punktid, mis mõjutavad teatud organeid, ja neid punkte tuntakse nime all TSUBO.

Shiatsu toimetab vaevu aimatava keha anatoomia osaga nagu ki hiina keeles ja ki jaapani keeles. Qi on põhiline mõiste traditsioonilises idamaa meditsiinis ja seda peetakse „elu tuumaks“, mis hooldab ja toidab meie füüsilist keha, vaimu ja hinge. Traditsioonilises India meditsiinis kirjeldatakse seda kui „prana“. Qi on igal pool. Ta liigub ja muudab kiirelt oma suunda ühest hetkest teise hetke, ja teda saab igapäevaselt kosutada, uuesti täita. Inimkeha on pideva energia liikumise väli, mis ringleb läbi kudede, rakkude, lihaste ja siseorganite. Hiina sõna qi tõlgitakse kui „hingetõmbed“ Jaapani sõnaraamat defineerib qi kui vaim, hing, süda. Jaapani sõnavaras on sadu väljendeid, mis kasutavad sõna qi; enamik neist on igapäevases kasutuses rääkides inimeste meeleoludest, hoiakutest, või iseloomust. Qi-d iseloomustatakse tihti kui energia. Organites ja meridiaanide süsteemides on energia pidevalt muutumises. Energia ringleb, täitmaks alasid, kus on seda on puudu (Kyo); ja imemaks energiat aladelt, kus on seda ülemäära (jitsu). Terve süsteem on kavandatud nii, et ta suudaks ennast ise reguleerida. Enamus energia tasakaalutusi parandavad ennast ilma vähimagi jõupingutusteta. Ravi kasutatakse üldiselt püsiva ja püsiva valu/blokeeringu või teatud koha energia vaeguse puhul - see on koht, kus tulevad mängu shiatsu ja teised sarnased teraapiad. Valik harjutusi aitab sul kogeda qi-d sinu kehas ja tunda selle mõju oma kehale. Qi on tõeline jõud, tehtud elektrilistest, magnetilistest, infrasoonilistest ja infrapuna vibratsioonidest, mida saab intuitiivselt tajuda ja vaimselt suunata. Seda saab pildistada, kasutades Kiriliani fotograafiat. Nagu õhk mida me oma elus hingamiseks vajame, on qi meie vitaalsuse allikas. See on jõud, mis annab meile initsiatiivi, mis meid juhib ja inspireerib elus edasi minema. Kui qi meie kehast lahkub, me sureme. Vastavalt iidsete filosoofide teooriatele pole elu ja surm muud kui qi süvendamine ja laialihajumine. Qi toodab inimlikku ihu ja vesi toodab jääd. Nii nagu vesi jääks külmub, nii koaguleerub/kalgendub qi füüsilise keha loomiseks. Kui jää sulab, saab temast vesi. Kui inimene sureb, saab temast jälle hing (shen). Seda kutsutakse hingeks, nii nagu sulanud jääd kutsutakse veeks. Wang Chong, AD 27-97

Shiatsu - Meridiaanid
Idamaised rahvad uskusid, et energia ringleb inimese kehasteatud kanaleid ehk MERIDIAANE mööda, nagu neid tavaliselt kutsutakse. Indias kutsutakse neid NADI või JÕGI. Meridiaanid paiknevad risti-rästi ja on omavahel ühenduses, samas omavad nad ka linke meie organitesse, nahale, lihasse, lihastesse ja luudesse terves kehas (Seda võib võrrelda Regio Eesti maanteede kaardiga). Qi, mis meridiaanides ringleb, võib oma loomult olla rohkem Yang, kaitsedes keha väljastpoolt; või olla rohkem YIN, kaitsedes keha seespoolt. Need kanalid jooksevad sügavalt organite seest välja suurematesse meridiaanidesse ja sealt veel väiksematesse meridiaanide harudesse, lõpetades oma tee väljaspool keha naha pinnal; siis lähevad nad jälle tagasi kehasse, nagu meie keha närvi- või veresüsteemi mustrid.

Kõik 12 organit omavad linke meridiaanidesse või energiakanalitesse, meridiaane nimetatakse selle organi järgi, mida ta ühendab. Meridiaanid on nagu energia jõekesed, kindlustades kohase energia toidu või elu jõu läbi terve meie keha. Kui me oleme tervislikud, jätkub qi voolavus takistamatult ja pidurdamatult nagu jõgi vabalt voolavas jões, ja energia jaotub hästi mööda meridiaane ja tema harusid laiali. Kui see jõeke või meridiaan on mingil põhjusel blokeeritud või miski takistab tema voolavust, ei jõua qi kindlasse kohta, mida ta peaks toitma. Tulemuseks on mõjutava piirkonna rakkude, kudede ja organi kannatamine.


Labels: , , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Aroomiteraapia, Akupunktuur, Nõelravi - Eesti

Aroomiteraapia
Aroomiteraapia on eeterlike õlide ja teiste taimse päritoluga lõhnaainete kasutamine inimese meeleolu või tervise mõjutamiseks. Seda peetakse üheks alternatiivmeditsiini meetodiks.

Bergamotiõli - Aroomiteraapia
Aroomiteraapias omistatakse bergamotiõlile järgmisi raviomadusi:
- ajutegevuse stimuleerimine
- mõtlemisvõime tõstmine
- mälu tugevdamine
- vereringe parandamine
- lihasevalude ja muude valude leevendamine
- stressi, masenduse ja hirmu leevendamine
- unehäirete kõrvaldamine
- nahapõletike ja vinnide ravi
- söögiisu tasakaalustamine (isutuse korral tõstab isu, liigset isu vähendab)
- jämesoolepõletiku ravi
- hemorroidide ravi
- suupõletike ravi
- palaviku alandamine
- krampe leevendamine
- antiseptiline toime

Bergamotiõlil olevat ka seksuaalselt ergutav toime. Samuti tõstvat ta meeleolu. Bergamotiõli hoidvat ära higilõhna. teda kasutatakse rasuse naha hooldamisel. Bergamotiõliga saavat ravida ka putukahammustusi ja neutraliseeida mürke.

Akupunktuur - Nõelravi
Akupunktuur ehk nõelravi on Hiina rahvameditsiinist pärinev alternatiivmeditsiini praktika, mis seisneb püüdes patsiendi seisundit parandada, torgates tema kehal teatud punktidesse peenikesi väärismetallist nõelu (harvem kasutatakse punktide mõjutamist kõrvetamisega vms). Arvukatele uuringutele vaatamata ei ole suudetud nõelravi tõhusust ei kinnitada ega ümber lükata.

Labels: , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Alternatiivmeditsiini: Akupunktuur, Antroposoofiline meditsiin, Aroomiteraapi, Homöopaatia, Jooga, Kiropraktika, Loodusravi, Muusikateraapia, Nõelravi, Refleksoloogia, Reiki, Shiatsu, Värviteraapia

Alternatiivmeditsiini meetodeid
- Antroposoofiline meditsiin
- Aroomiteraapia
- Ellujäämise õpetus (Luule Viilma õpetus)
- Homöopaatia
- Jooga
- Kiropraktika
- Loodusravi
- Muusikateraapia
- Nõelravi (akupunktuur)
- Refleksoloogia
- Reiki
- Shiatsu
- Värviteraapia


Alternatiivmeditsiin Abi

Alternatiivmeditsiin on diagnostika, profülaktika ja ravi meetodid, mille toimimisel puudub üldtunnustatud põhjendus ning mida kasutatakse teadusliku meditsiini asemel või kõrval. Mõningatel juhtudel kasutavad ka arstid alternatiivmeditsiini vahendeid või teevad selle praktiseerijatega koostööd.

Paljud alternatiivmeditsiini meetodid on välja kasvanud pärimuslikust rahvameditsiinist.

Labels: , , , , , , , , , , , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Komplementärmedicin - Alternativmedicin,

Alternativmedicin: komplementärmedicin
Alternativmedicinen har inget som helst offentligt erkännande i det svenska sjukvårdssystemet. Det finns inga statligt godkända utbildningar. Utländska utbildningar som är godkända av myndigheterna i andra EU-länder accepteras inte heller i Sverige. Branschorganisationen KAM har under ett antal år arbetat med frivillig certifiering av utbildningar för terapeuter och har som långsiktigt mål att få dessa godkända av myndigheterna.

Samtidigt är skolmedicinsk sjukvårdspersonal i det närmaste förbjuden att erbjuda alternativmedicinska behandlingar. Det finns flera exempel där legitimerade läkare som efter formell vidareutbildning i alternativmedicinska metoder blivit anmälda av Socialstyrelsen som yrkat på att de ska förlora sina legitimationer. Det finns alltså en djup klyfta mellan alternativ- och skolmedicin i Sverige vilket beror på att sjukvård skall bedrivas enligt ”vetenskap och beprövad erfarenhet”, vilket alternativmedicinen ej kan uppfylla.

Inom EU finns det flera andra sätt att reglera sektorn på. I exempelvis Frankrike är flera alternativmedicinska terapier godkända av myndigheterna men det är enbart läkare som får utöva dessa. I exempelvis England har skolmedicinsk sjukvårdspersonal rätt att även ge alternativmedicinska behandlingar.


Kända alternativmedicinska metoder:
- Akupressur
- Akupunktur
- Alexander-tekniken
- Analytisk trilogi
- Antroposofisk medicin
- Aromaterapi
- Aston-massage
- Auriculoterapi (öronakupunktur)
- Autogen träning
- Avspänning[8]
- Ayurveda
- Bachs blomstermedicin
- Bildterapi
- Bindvävsmassage
- Biologisk medicin
- Biopati
- Elektroterapi
- Enderlein-metoden
- Feldenkrais-metoden
- Färgterapi
- Homeopati
- Håranalys
- Irisdiagnostik
- Kerstin Lindes rörelseträning
- Ki-träning
- Kinesiologi
- Kinesisk diagnostik
- Kirlianfotografi
- Kiropraktik
- Klassisk massage
- Kneippkur
- Koppning
- Laserterapi
- Makrobiotik
- Meditation
- Mensendieck-träning
- Moxibustion
- Musikterapi
- Muskulering
- Naprapati
- Norrländsk folkmedicin
- Osteopati
- Primalterapi
- Pulsdiagnostik
- Qigong
- Radiestesi
- Healing
- Reiki
- Rosen-metoden
- Shiatsu
- Spädbarnsmassage
- Tarmsköljning
- Tibetansk medicin
- Traditionell kinesisk medicin
- Yoga
- Zonterapi
- Örtmedicin


Reglering av komplementärmedicin
Alternativmedicin, även kallad komplementärmedicin, är samlingsbegrepp för medicinska praktiker som avses vara alternativ eller komplement till den på vetenskapliga grunder accepterade medicinen (i dessa sammanhang ofta kallad skolmedicin). Alternativmedicin utövas främst av lekmän och i regel är metoderna också utvecklade av lekmän. Metoderna är inte accepterade av vetenskapen och anses av en majoritet av fackmän oförenliga med skolmedicinens arbetssätt.

Labels: , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Médecine douce: médecine alternative, médecine naturelle, médecine complémentaire, médecine holistique

Médecine douce: médecine alternative, médecine naturelle, médecine complémentaire, médecine holistique

Le terme de médecine douce désigne en Occident une grande variété de méthodes de traitement. Selon les pays, leurs traditions et leurs législations, elles peuvent être courantes (Danemark, Allemagne, Suisse, Angleterre...), tolérées (comme en France et certains pays de tradition latine) ou bien être interdites. Elles sont souvent préventives, et s’appuient sur la relation de confiance avec le patient, qui exprime une recherche personnelle et la quête d’un cadre de soin qui se situe hors des cadres de référence de la médecine moderne.

Certaines techniques sont utilisées par les médecins ou des auxiliaires médicaux, d’autres par divers praticiens paramédicaux ("praticiens de santé" en Allemagne et en Suisse, sous le contrôle de l'état), et d’autres encore par des pratiquants dont la qualité de la formation n'est pas soumise à un diplôme d'état et peut difficilement être évaluée, étant basées sur des hypothèses non validées experimentalement. Elles se développent en complément ou en alternative de la médecine classique.

On utilise aussi les termes de médecine douce, médecine complémentaire, médecine naturelle, médecine alternative, de médecine parallèle ou parfois de médecine holistique (puisque certaines prétendent traiter l'humain dans sa globalité).

- Parler de « médecine parallèle » semble signifier qu’il y aurait deux conceptions de la médecine impliquant deux systèmes de soins fonctionnant indépendamment l’un de l’autre, avec le même degré d’efficience et de scientificité : les patients auraient donc le choix entre deux thérapeutiques qu’ils peuvent envisager comme alternatives et concurrentes ou comme complémentaires l’une de l’autre.
- L’appellation « médecine douce » semble considérer agressives les pratiques de la médecine conventionnelle.
- Par « médecine alternative », on envisage ces pratiques de soins comme substitutives, donc susceptibles de remplacer une démarche thérapeutique classique et conventionnelle.
- Le terme « holistique » reproche à la médecine conventionnelle de s'attacher à traiter un organe ou une fonction précise et non le malade dans sa globalité. C'est sans doute le cas pour les spécialités médicales mais pas systématiquement pour la médecine en général.
- Le terme de « médecine complémentaire » privilégie plutôt l’idée d’associer des traitements impliquant peut-être des « philosophies thérapeutiques » différentes mais capables de coopérer dans l’intérêt du malade [1],[2].

En jouant de cette façon sur le vocabulaire, les tenants de ces traitements ont réussi à faire entrer dans la culture l'idée que ceux-ci présentaient une "alternative" aux traitements dont l'efficacité est prouvée par la recherche scientifique, là où les sceptiques préfèreront parler bien plutôt de médecines basées sur la science (angl.: science-based medecine)[3] et de pseudo-sciences afin d'éviter cet effet de rhétorique.

Labels: , , , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Monday, January 18, 2010

Alternativ behandling: alternative behandlinger, alternativ behandling kræft

Alternativ behandling: RAB, SAB og SRAB
Der findes forskellige foreninger og paraplyorganisationer for alternative behandlere. Her er nogle af de vigtigste nævnt:

Registreret alternativ behandler (RAB):
- er en beskyttet titel, der kun må bruges af behandlere, der lever op til lovgivningens krav om uddannelse, etik, klagemulighed og god klinisk praksis. RAB er et resultat af et samarbejde mellem Sundhedsstyrelsen og Sundhedsministeriet og trådte i kraft i 2004. Ordningen blev vedtaget for at skille skidt fra kanel, som det hed, og dermed hjælpe brugerne. Ordningen mødte dog også stor kritik, da den kunne ses som statens blåstempling af alternativ behandling.

Sammenslutningen for Alternative Behandlere (SAB):
- stiftet i 1984 med det formål at fremme samarbejde og udveksling af erfaringer på tværs af de forskellige alternative behandlingsformer. Der arbejdes blandt andet for momsfritagelse for de alternative behandlere og sygesikringstilskud til alternativ behandling. Sundhedsstyrelsens Råd vedrørende alternativ behandling.

Sundhedsstyrelsens Råd vedr. Alternativ Behandling (SRAB):
- stiftet i 1985 på baggrund af befolkningens stigende interesse for alternativ behandling. Har til formål at fremme dialogen mellem det etablerede sundhedsvæsen og alternative behandlere samt gensidigt udveksle informationer, erfaringer og meninger. SRAB ønsker at være et forum til inspiration og rådgivning for styrelser, ministerier og institutioner.


Alternativ behandling
Alternativ behandling er en betegnelse for en række behandlingsformer, der adskiller sig fra konventionel behandling og medicin. Dette kan bl.a. være homøopati, healing, zoneterapi, akupunktur, fysiurgisk massageterapi og kraniosakralterapi. Om samme fænomen anvendes også betegnelsen komplementær behandling eller medicin.

Behandlingsformerne er et alternativ til det etablerede sundhedsvæsen, der langsomt voksede frem i slutningen af det 19. århundrede.


Definition på alternativ behandling
Set fra et lovgivningsmæssigt perspektiv er alternativ behandling de behandlingsformer, der rækker ud over de behandlingstilbud, som tilbydes i det offentlige sundhedssystem, og som dermed ikke er underlagt Sundhedsstyrelsens tilsynskontrol.

Men det er også afhængigt af en historisk, social og kulturel sammenhæng. I en kulturel kontekst vil det fremgå hvilke medicinske traditioner, der er fremherskende i forskellige lande, og dermed hvilke der er alternative og hvilke der er konventionelle. Den sociale kontekst viser, at svaret også er afhængigt af den enkeltes personlige værdier og samfundsmæssige tilhørsforhold.


Labels: , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Alternativní medicína: alternativni medicina, alternativní medicina, alternativní terapie

Alternativní medicína, též alternativní a komplementární medicína nebo jen CAM, je široký pojem zahrnující všechny metody neklasické medicíny. Jejich společným znakem je, že metody a postupy nejsou testovány na účinnost nebo v tomto testování selhaly, mnohdy jsou postaveny na alternativních filozofických názorech nebo na nepochopení či desinterpretaci poznatků moderní vědy. Mnohdy je neprovádí lékař, ale léčitel, který obvykle není právně odpovědný za poškození svého klienta. Často však jde o dobré praktické psychology a tak mohou pacientům skutečně pomoci s psychosomatickými poruchami.

Termín nekonvenční medicína vyjadřuje, že dané léčebné postupy nejsou uznány jako lege artis medicínské postupy, tedy že nebyly prověřeny podle pravidel klinického výzkumu. Zpravidla nejsou vyučovány na lékařských fakultách, i když i zde dochází k značnému obratu v posledních letech. Nejsou ani považovány za standardní způsoby léčby, dokonce nepatří ani do objemu zákonem vymezené zdravotní péče hrazené zdravotními pojišťovnami či jinými subjekty předplacené péče (zde se opět situace v jednotlivých zemích různí a obzvláště soukromé pojišťovny stále více zařazují některé nekonvenční služby do katalogu péče).

Termín komplementární medicína hovoří o tom, že mnohé nekonvenční postupy nejsou nasazovány místo standardních, nýbrž že je doplňují a že mají podpořit účinek vědecké medicíny či mají na léčbu navázat (především bylinné kúry, masáže, reiki, jóga, v určitých případech akupunktura atd.).

Labels: , , , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Alternatieve geneeswijzen: voor alternatieve geneeswijzen en, alternatieve geneeswijze, de alternatieve geneeswijzen

Alternatieve geneeswijzen - Terminologie
Onder alternatieve geneeswijzen vallen alle therapieën, geneesmiddelen en diagnostische handelingen waarvoor geen algemeen aanvaard wetenschappelijk bewijs van geneeskundige effectiviteit geleverd is, en die meestal niet aan medische faculteiten of officieel erkende paramedische opleidingen worden gedoceerd. Deze geneeswijzen worden ook door niet-artsen uitgeoefend. Naast genezing of behandeling van een ziekte, kunnen ze ook persoonlijke groei en relaxatie tot doel hebben. De vier meest beoefende alternatieve geneeswijzen zijn: acupunctuur, chiropraxie, homeopathie en osteopathie. De term alternatieve geneeswijzen heeft een aantal synoniemen. De meest voorkomende zijn alternatieve geneeskunde, alternatieve behandelingen, complementaire geneeswijzen, additieve geneeswijzen of niet-conventionele geneeswijzen. De Engelse term Complementary and Alternative Medicine (CAM) wordt ook gebruikt.

'Alternatief' staat tegenover 'regulier' of 'conventioneel'. De term is in Nederland gangbaar geworden toen in 1981 prof. dr. P. Muntendam het rapport Alternatieve Geneeswijzen in Nederland presenteerde. In de politiek en in de medische wetenschap worden deze behandelingen meestal formeel aangeduid met de term "niet-conventionele geneeswijzen".

Met de invoering in Nederland van de Wet Uitvoering Geneeskunst (WUG) in 1865 ontstond er een scheiding tussen de universitaire geneeskunde en de overige geneeswijzen. De universitaire artsenij kreeg door deze wet wettelijke bescherming. De term alternatieve geneeswijze wordt in Nederland eigenlijk pas sinds de jaren tachtig van de twintigste eeuw op grote schaal gebruikt, nadat de Commissie Muntendam een rapport uitbracht aan de Nederlandse regering met aanbevelingen om een aantal alternatieve behandelingen wetenschappelijk te laten onderzoeken. Een klein deel van de reguliere artsen in Nederland studeert verder in alternatieve richtingen zoals homeopathie, chiropraxie, antroposofie, osteopathie of acupunctuur. Sinds 1993 is er een dalende trend van 9% naar 3,6% in 2006. De alternatieve artsenverenigingen in Nederland vertegenwoordigen circa 1500 alternatieve artsen. Het werkelijke aantal ligt echter rond de 1000 (bijv. door artsen die zowel homeopathie als acupunctuur bieden). Het aantal beoefenaars van de alternatieve geneeswijzen die geen artsenopleiding hebben is in Nederland groter, omdat het geen beschermde beroepsgroep is: iedereen kan zich zonder opleiding therapeut noemen. Wel wordt van alternatieve behandelaars door de Wet op de geneeskundige behandelingsovereenkomst (WGBO) enige zorgvuldigheid verlangd. Inmiddels zijn er een aantal opleidingen op HBO-niveau.


Alternatieve geneeswijzen - Geschiedenis
Geneeskunde is van alle tijden. Sinds de middeleeuwen konden er twee soorten geneeskundigen worden onderscheiden. Vooreerst had men de theoretici, de "doctores medicinae". Volgens hen werden ziekten veroorzaakt door wijzigingen in warmte, koude, droogte of vochtigheid, en men keek naar slijm, bloed, zwarte en gele gal. Men noemde deze theorie de humorenleer. Naast deze theoretici waren er de uitvoerend genezers, de barbiers en chirurgijnen. Deze behandelaars deden allerlei ingrepen met het mes, verzorgden wonden en zweren, behandelden breuken en voerden ook amputaties uit. Er was nauwelijks contact tussen de doctores medicinae en de chirurgijnen.

Vanaf de Renaissance groeien religie en filosofie enerzijds en natuurwetenschappen anderzijds uit elkaar. Descartes stond aan het begin van een mechanisch mensbeeld. De vorming van de conventionele geneeskunde ontstond in de 17e eeuw, toen de natuurwetenschappen een revolutionaire ontwikkeling doormaakten. Deze ontwikkeling werd gestimuleerd door de vele nieuwe apparaten en instrumenten die in die tijd werden ontwikkeld. Dit had effecten op de kwaliteit van de geneeskunde. Men leerde meer en meer over de anatomie en het functioneren van het lichaam. De werking van organen en orgaanstelsels werd beter verklaard door de nieuwe ontdekkingen. Daardoor begon men de oorzaak van ziektes te zien als het gevolg van slecht functionerende organen en weefsels. Volgens dit medische model was iemand ziek als bijvoorbeeld zijn lever niet goed werkte: genees de lever en men geneest de patiënt. Binnen de geneeskunde ontwikkelden zich vele specialismen, die zich elk op een orgaansysteem van de mens of op een bepaald type behandeling richtten. Tot aan het eind van de 18e eeuw bestonden geneeskundige handelingen echter nog voornamelijk uit aderlatingen, primitieve operaties en botzettingen, laxeerkuren, braakkuren en bloedzuigers, en door het gebrek aan hygiënisch inzicht was het resultaat van de behandeling veelal ongewis. In reactie op de slechte resultaten van de medische wetenschap van die tijd ontstond aan het eind van 18e eeuw de homeopathie.
Clack Stanley's Snake Oil. Een patentmiddel aan het eind van de 19e eeuw.

De moderne geneeskunde ontwikkelde zich in de 19e eeuw. Het vertrouwen in de moderne geneeskunde als gevolg van de steeds verbeterende resultaten, leidde ertoe dat de tot dan toe gangbare behandelingen drastisch aan populariteit inboetten. In 1865 voerde Thorbecke in Nederland de Wet op de Uitoefening der Geneeskunst (WUG) in, waarna het alleen aan universitair opgeleide medici toegestaan was de geneeskunst te beoefenen. Desalniettemin werd de wet veelvuldig overtreden; traditionele behandelingen werden naast de natuurwetenschappelijke geneeswijze nog steeds uitgevoerd. In deze periode bestonden deze alternatieve behandelingen uit bijvoorbeeld kruidengeneeskunde en homeopathie, en aan het eind van de negentiende eeuw ontstond er een hausse aan patent- of geheimmiddelen. Patentmiddelen waren commerciële middelen op basis van zorgvuldig geheim gehouden recepten, die met veel reclame werden aangeprezen. Ze beloofden spectaculaire resultaten op velerlei gebied. Sommige van deze middelen waren door de ingrediënten echter ronduit gevaarlijk. Wetgeving zorgde er uiteindelijk voor dat de verkoop van deze middelen werd beperkt. In de twintigste eeuw ziet men een verschuiving van de interesse naar magnetiseurs, hypnotiseurs en gebedsgenezers.

Op dit moment is homeopathie de meest toegepaste alternatieve methode, in het bijzonder door de homeopathische zelfzorgmedicijnen. Bovendien is sinds de jaren 80 een groei van nieuwe semipsychologische therapieën zichtbaar.


Voor alternatieve geneeswijzen en - Wetgeving Nederland
De Nederlandse Wet op de Uitoefening van de Geneeskunst (WUG) van Thorbecke (1865), waarin een artsexamen werd geïntroduceerd in de gezondheidszorg, zorgde voor een splitsing tussen 'reguliere' en de 'alternatieve' geneeskunst. Deze WUG maakte het uitoefenen van geneeskunst door onbevoegden strafbaar. De Nederlandse overheid gedoogde en gedoogt echter de groep alternatieve genezers.

Sinds de jaren '50 van de twintigste eeuw zijn er diverse commissies geweest die probeerden regels omtrent de uitoefening van de geneeskunst door deze 'niet-gekwalificeerden' vast te leggen. Uiteindelijk kwam in 1973 de Staatscommissie Medische Beroepsuitoefening ('Commissie de Vreeze') met het voorstel van de Wet op de beroepen in de individuele gezondheidszorg, de Wet BIG. Deze werd uiteindelijk pas in 1999 van kracht.

De Wet BIG komt er op neer, dat 'alternatieve genezers' hun beroep mogen uitoefenen zonder daartoe een formele bevoegdheid te hebben verkregen, waarbij bepaalde medische handelingen uitsluitend voorbehouden zijn aan artsen en overige in de wet genoemde beroepen. Voor Nederland gelden de volgende "voorbehouden handelingen" louter voor artsen: heelkundige handelingen; verloskundige handelingen; endoscopieën; catheterisaties; injecties; puncties; narcose; het gebruik van radioactieve stoffen en ioniserende straling; cardioversie; defibrillatie; elektroconvulsieve therapie; steenvergruizing; kunstmatige fertilisatie. Diagnoses mag iedereen stellen.

Alternatieve genezers die geen arts zijn, zijn niet onderworpen aan het medisch tuchtrecht, want het medisch tuchtrecht is uitsluitend van toepassing op beroepen die vallen onder de wet BIG. Alternatieve therapeuten kunnen lid worden van een beroepsorganisatie die een klachtenregeling kan verzorgen. Als een beroepsorganisatie aan bepaalde kwaliteitseisen voldoet, kan deze voor een tuchtrechtregeling lid worden van de Stichting Tuchtrecht Beroepen Natuurlijke Gezondheidszorg (TBNG). Sommige beroepsverenigingen hebben dit aspect geregeld via het onafhankelijke KAB Klachtencommissie Alternatieve Behandelwijzen, en enkele beroepsvereningingen hebben een eigen systeem.

In België is het stellen van diagnoses en het toepassen van medisch-therapeutische handelingen enkel voorbehouden aan artsen. Het toebrengen van schade aan de gezondheid van een persoon als het onbevoegd uitoefenen van de geneeskunde wordt (ook het stellen van diagnose) juridisch vervolgd.

Alternatieve therapeuten (uitgezonderd degenen die tevens fysiotherapeut zijn) kunnen in Nederland en België niet worden ingeschreven in het BIG-register respectievelijk Riziv. De overheid laat de beroepsverenigingen van alternatieve of additieve geneeswijzen hun eigen opleiding en kwaliteitseisen bepalen. Deze beroepsverenigingen verzorgen ook hun eigen opleidings- en nascholingsprogramma, en de klachtenregeling. Wanneer een alternatieve behandelaar handelingen heeft verricht, die voorbehouden zijn aan artsen, is deze behandelaar wél juridisch te vervolgen. Op deze situatie kwam behoorlijk kritiek, o.a. van de Belgische professor Willem Betz, die in het dagblad Trouw (okt 2002) Nederland een Paradijs voor kwakzalvers noemt: Elke alternatieve genezer uit België of Duitsland die in eigen land veroordeeld wordt, gaat vlak over de grens in Nederland onverstoorbaar verder met zijn praktijken. Er wordt hem geen strobreed in de weg gelegd. Iedereen kan zich in Nederland therapeut noemen.

In de Europese Unie wordt het Europees Parlement dan ook geconfronteerd met een tegenstrijdige toestand, waarin een gezondheidspracticus die in één land officieel erkend wordt, in een ander land van de Europese Gemeenschap aangeklaagd kan worden voor het onwettig uitoefenen van geneeskunde. Dit is in strijd met het verdrag van Rome. In 1997 is 'Het Statuut van de niet-conventionele Geneeswijzen' aangenomen. Het Europees Parlement vraagt zodoende aan de Commissie zich te engageren voor de verdere ontwikkeling van de erkenning van de niet-conventionele geneeswijzen. Dat werd met goedkeuring gestemd maar er staat ook in dat erkenning pas komt als de werking bewezen zal zijn. Hiervoor sticht de Europese Commissie COST B4 (European Cooperation in the field of Science and Technology), om het wetenschappelijk werk omtrent de niet-conventionele geneeswijzen te verzamelen. Het eindrappoert van COST B4 zegt dat er onvoldoende bewijs van werking is, maar ook dat het mogelijk is om de al dan niet optredende werking van alternatieve geneeswijzen te testen met wetenschappelijk gangbare methodes. Dat sprak de beweringen tegen dat "conventionele wetenschap" voor alternatieve geneeswijzen niet toepasbaar is. Op 17 juni 1998 keurt het Europees Parlement een amendement goed dat de gemeenschappelijke houding bepaalt ten opzichte van het vijfde kader-programma om het onderzoek naar de doeltreffendheid van de niet-conventionele Geneeswijzen te evalueren. Het aangenomen voorstel tot wetswijziging neemt het artikel 2 van de resolutie over het statuut van de niet-conventionele Geneeswijzen, dat gestemd werd door het Europees Parlement op 29 mei 1997 (A4-0075/97), integraal over. Te weten: ”De evaluatie van de doeltreffendheid, van de veiligheid en het toepassingsgebied van de niet-conventionele therapieën, rekening houdend met hun preventieve rol en de mogelijkheden van een individuele en holistische benadering van de gezondheid.”

In België is op dit rapport op 21 november 1998 door prof. dr. Willem Betz, Belgisch vertegenwoordiger in de EU COST B4-samenwerking en ook voorzitter en algemeen secretaris van SKEPP, gereageerd i.v.m. de behandeling van het wetsontwerp-Colla. In april 1999 is de wet Colla aangenomen die de mogelijkheid biedt voor niet-conventionele behandelwijzen om te ijveren voor een erkenning als beroepsgroep. Deze kaderwet beschrijft de stappen die genomen moeten worden om deze niet-conventionele geneeswijzen te regulariseren. De eerste voorwaarde beschreven in het COST B4-rapport is dat zij zich verenigen. Op 11 mei 2003 wordt een wet bekrachtigd die nodig is voor het erkennen van de beroepsverenigingen, met name homeopathie, acupunctuur, chiropraxie en osteopathie. Een erkenningen van deze beroepen als niet-conventionele behandelwijzen is echter na bijna tien jaar nog geen feit. Van de wet Colla zijn immers verschillende essentiële artikels nog niet in werking getreden, en blijven er criteria geldig met betrekking tot kwaliteitseisen en de voorwaarden voor bewezen werkzaamheid, onder andere vastgelegd in en door het EU COST B4-Rapport, de Orde der Geneesheren en de Raad voor het Verbruik.


Labels: , ,




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Friday, January 15, 2010

רפואה אלטרנטיבית

רפואה אלטרנטיבית
המונח רפואה אלטרנטיבית (או רפואה משלימה) הוא כינוי לקשת רחבה של טיפולים רפואיים שאינם כלולים במסגרת הרפואה הקונבנציונלית המודרנית. הטיפולים הכלולים ברפואה האלטרנטיבית אינם מגובים במחקר מדעי וקיימות אסכולות שונות, שאינן קשורות בהכרח אחת בשנייה, המאמצות טיפולים שונים. מקור חלק גדול מענפי הרפואה האלטרנטיבית הוא במזרח אסיה, למשל הרפואה ההודית והרפואה הסינית. אולם, ישנן גם שיטות שמקורן בילידים הקדומים של יבשת אמריקה, ושיטות שמקורן באירופה, כדוגמת הומאופתיה וארומתרפיה.

כיום רבים מעדיפים להשתמש בשם רפואה משלימה במקום השם רפואה אלטרנטיבית. זאת כיוון שהשם "רפואה משלימה" מבטא את התפיסה המערבית, שלפיה הטיפולים המוצעים אינם באים להוות אלטרנטיבה לרפואה הקונבציונלית, אלא להוסיף לה ולהשלים אותה.

בישראל החליטה המועצה להשכלה גבוהה (ב-2009) שלא לאשר תארים אקדמיים למטפלים אלטרנטיביים, משום שלרפואה המשלימה "אין בסיס מדעי"


הערכה
הרפואה האלטרנטיבית כוללת בתוכה מגוון רחב של שיטות טיפול, החל בשיטות שזכו להכרה מדעית ונכנסו אל תוך הרפואה הקונבציונלית וכלה בשיטות שנחשבות מסוכנות. בישראל אין פיקוח מוסדר בתחום, וטיפול בלתי מקצועי עלול לגרום לנזק. עם זאת, רוב רובן של השיטות האלטרנטיביות אינו מזיק, למעט הנזק העקיף של ההימנעות מטיפול יעיל.

העוסקים ברפואה האלטרנטיבית משתמשים במגוון שיטות מרפא, ללא הזדקקות לתרופות העשויות חומרים סינתטיים, וללא שימוש במיכשור רפואי קונבנציונלי. יש גישות שמדגישות גם צריכה מאוזנת של רכיבי מזון כחלבונים, שומנים, ויטמינים ומינרלים. זרם מרכזי ברפואה האלטרנטיבית נקרא רפואה הוליסטית. זרם זה מאופיין בתפיסתו הרואה באדם מכלול של גוף ונפש ושמה דגש על טיפול "שלם" הן בנפש והן בגוף. בבסיס התפיסה של גישות אלה עומדת האמונה שהגוף והנפש משפיעים זה על זה, וכאשר מופר האיזון באחד מהם, הדבר מתבטא במחלות והפרעות גם בשני.

בשנים האחרונות צוברת הרפואה האלטרנטיבית תאוצה ומודעות רבה. יש הרואים בכך תופעה שהיא חלק בלתי נפרד מן "העידן החדש", מונח המבטא את ההתעניינות ההולכת וגוברת של ציבורים רחבים בחזרה לטבע, רוחניות ובעל טבעי. הדבר מתבטא, בין היתר, בהיצע נרחב של טיפולים, סדנאות וספרים. רוב קופות החולים בישראל מאפשרות היום קבלת טיפולים אלטרנטיביים במקרה שהחולה מעדיף זאת. על פי סקר שנערך במרכז הרפואי רבין, שהשתתפו בו כ-130 רופאי משפחה מרחבי הארץ, עולה כי כשליש מהאוכלוסייה נעזרת בשירותי רפואה משלימה, לאחר כישלון הטיפול הרגיל או בעקבות הנחת הרופא שבעיית החולה היא בעיקרה נפשית.

לעתים קשה להבחין בין רפואה אלטרנטיבית לבין טיפולים, שהתשתית התאורטית שלהם היא מתחום הפסיכולוגיה - כמו ביופידבק או טיפולים שנגזרים מרעיונות רוחניים כלליים לשיפור עצמי ואינם קשורים בהכרח לבריאות - כמו יוגה.

Labels:




Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle  

Friday, January 1, 2010

Personal development



AmAre Way is a fivefold, nonsectarian approach to happiness and personal development. AmAre in Italian means "to love". To us, it also means interconnectedness: (I) Am (we) Are.



Posted By Medicina Alternativa - Médecine non conventionnelle