Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on akupunktuurile sarnanev alternatiivmeditsiini praktika, kus jalatalla, peopesa või kõrvalesta teatud punkte survega mõjutades püütakse parandada patsiendi tervist ja enesetunnet. Toimemehhanismi ühtne seletus puudub. Ãœldiselt väidavad refleksoloogid, et jalatallal on närvilõpmed, mis on mingil viisil vastavuses ja seoses keha erinevate organite, organisüsteemide ja tsoonidega. Seose iseloomu kohta puudub seletus. Mitmed refleksoloogid väidavad, et nad “taskaalustavad keha energiaid või avavad energiakanaleid, et käivituks selle iseparanemismehhanismid” vms. Refleksoloogia toimet on väga vähe teaduslikult uuritud. Seda on nimetatud ka pseudoteaduseks.

Loodusravi vahendeid kasutatakse võimalikult naturaalsel kujul, muutes nende omadustes vaid hädapäraseid näitajaid (ravimtaimed kuivatatakse, puhastatakse, töödeldakse termiliselt) nii, et need ei kaotaks seejuures märgatavalt oma põhilisi raviomadusi. Muud loodussaadused (kivid, sool, liiv jms) läbivad samuti minimaalse töötluse alates kogumisest kuni tarbijale üleandmiseni.

Ka on loodusravis olulisel kohal organismi füsioloogiline mõjutamine välispidiselt näiteks erinevate füüsiliste harjutuste või protseduuride abil, mida viib läbi kas patsient ise või mida aitab läbi viia keegi teine. Ka nendel puhkudel puudub reeglina abivahendil toksiline toime.

Loodusravi printsiibiks on see, et lähtutakse organismi puhastamise vajadusest, väljutamaks organismist toksilisi jääke, ilma uusi toksilise toimega komponente lisamata.

Loodusravist on välja kasvanud ka homöopaatia.

Traditsiooniline meditsiin aktsepteerib loodusravi põhimõtteid valikuliselt, st tõestuspõhiselt. Loodusravi põhimõtted, mis apelleerivad patsiendi psühholoogilistele faktoritele, ei loeta tõenduspõhiseks ning seetõttu ka neid enamasti ei aktsepteerita. Sageli ei taheta aktsepteerida loodusravi põhimõtteid ka seetõttu, et loodusravi poolt saavutatav efekt on pikemat aega nõudev ning suuremas sõltuvuses patsiendi füsioloogilistest eripäradest.

Loodusravi tuntumad alaliigid:
– taimeravi
– toitumisravi ehk toitumisteraapia (dieet, mahlapaast, veepaast)
– akupunktuur
– kinesioloogia (Pilatese harjutused, Tai Chi jms)
– massaaž
– meditatsioon jms
– homöopaatia (tinglikult, sest homöopaatilised ravimid on juba teataval määral töödeldud)